Thursday, September 13, 2012

Minu kolmas maraton

Margarete tungival nõudmisel hakkan lõpuks kirja panema oma kolmanda maratoni eelseid ja järgseid muljeid ja paari sõnaga ka rajal toimuvast :)
Tegelikult sai lõplik otsus maratonile minna tehtud alles reede hommikul. Neljapäeval tehtud viimane rahulik 10km näitas, et kannatab joosta küll ja viis päeva järjest neelatud valuvaigistid olid valu rinnus tunduvalt vähendanud. Kui varem tegid nii köhimine, nuuskamine kui ka aevastamine võrdselt korralikku valu siis reedel oli ainult köhatades valus.
Rohud olid kindlasti organismi palju nõrgemaks muutnud, aga lootsin siiski 3,15,00 joosta. Samas andsin endale lubaduse, et ei hakka väga masetsema, kui see aeg ka ei peaks tulema.
Neljapäeval algas siis korralik pastaõgimine peale. Erineva pikkuse ja kujuga makarone sai hävitatud 3x päevas. Vedelikku läks neil päevadel samuti rohkem kui tavaliselt ehk siis vähemalt 4l päevas. Vytautast, tavalist vett, mahla ja lahjemat spordijooki.
Neljapäeval oligi viimane trenn ja reede & laupäev pmst jalad seinal.
Laupäeval läksin juba 13.00 bussiga Tallinnasse. Pealinna jõudes jalutasin võistluskeskusesse, kus oma stardimaterjalid välja võtsin ja vaikselt melusse sisse elasin.
Tartus otsustasin, et ostan energiageelid Tallinnast, kuna arvasin, et kohapeal pakutakse neid soodsamalt.
Selgus aga , et need juba ammu otsas ja pole ka kuskil poodides. Õnneks on olemas selline hea sõber nagu Eliko ja tema tutvuste kaudu õnnestus endale 5 geeli välja sebida. Võtsin 4 tavalist Sis go geeli+ ühe Sis geeli kofeiiniga.
Vapianos pidi olema jooksjatele pasta vaid 3 euri, aga kuna seal oli rahvast rohkem kui inimesi siis loobusin seal järjekorras seismisest koheselt ja võtsin vahelduseks Caffe in-ist hoopis ühe kanawrapi. Paar müslibatooni juurde ja kõht täis!
Piret jõudis kah Tallinna ja sõitsime bussiga ööbimispaika e Pireti õe juurde.
Enne magaminekut veel mõned banaanid ja meesaiad+ 500ml Sis PSP22 spordijooki ja 22.00 unele.
Uni ei tahtnud algul kuidagi tulla, aga peale seda kui olin ära söönud suure tüki suurepärast Airi küpsetatud õunakooki, tuli uni nagu tellitult ;)
Äratus 6.00. Kohvi+ puder+banaan+ PSP22 spordijook ja bussi peale.
8.00 olime kohal ja peagi juba sammud riietustelgi poole.
Vahetame seal Gunnariga riideid ja jääb üle ainult nr külge panna kui....numbrit pole kotis....paanika, paanika, kell on 8.30. Piret jõuab juba õele helistada, et ta otsiks kodust, kui ma ikkagi pikka otsimise peale leian numbri ülesse kotist, kus teda hetk tagasi ei olnud ;) Huh!
Soojenduseks jäi aega 20min ehk siis piisavalt, et mitte end väga ära väsitada.
Stardis sättisin end rahulikult võimalikult taha. Eelmise aasta valus kogemus veel selgesti meeles ja olin sellest omad järeldused teinud. Esimesed 5km kulgesin rahulikult  3.30 tempomeistri pundis ja seejärel hakkasin vaikselt neist eemalduma. 10km peal võtsin esimese geeli. Vaheaeg seal oli 48,03 ja koht 316.
Igas vaheajapunktis jõin. Ühes vett, teises energiajooki jne. Teise geeli tarvitasin ära 18 kilomeetril.
Mere ääres oli väga tuuline ja suht raske oli seal tuult murda, aga mul lihtsalt ei meeldi grupis joosta.
Poolel maal oli aeg 1,40,46 ja koht 296 ja st et olin vahepeal tõusnud 20 kohta. Suurepärane!
Tuttavad ergutasid ja see andis jõudu juurde. Enesetunne poolel maal oli väga hea. Olin alustanud väga targalt, joosta oli kerge ja pulss üle 160 polnud läinud. Super!
Pireti käest napsasin oma järgmised geelid ja kolmanda geeli tarvitasin ära 24km.
32km joostud ja loosi läks neljas geel. Joosta oli endiselt ok.
Viie kilomeetri pärast võtsin sisse kofeiiniga geeli. 3km enne lõppu oli juba pisut raskem, aga mitte midagi väga hullu. Mõtte alistada 3,15 laitsin maha juba 30 kilomeetril. Edaspidi kalkuleerisin pidevalt, et mis aeg tulla võib. Teadsin et uus rekord tuleb nagunii ja kindlasti kiirem kui 3,25,00. Aga kui palju kiirem?
Niimoodi mõtteid mõlgutades oligi juba lõpusirge käes ja jõudu jätkus ka korralikuks lõpuspurdiks, mille käigus õnnestus veel üks konkurent napsata :)
30km peal oli mul aeg 2,22,30 ja koht 254.
Lõpuajaks tuli isiklikku rekordit tähistav 3,21,42 ja 200.koht! Olin teise ringiga suutnud hoida sama tempot ja tõusta 96.kohta! Loomulikult jäin ma rahule.
Korralikult ja targalt treenides langeb 3,15,00 järmisel aastal kindlasti.
Minu jaoks oli väga oluline see, et sain sellelt maratonilt head emotsioonid ja sellist surnud punkti nagu kahel eelneval maratonil, seekord ei tekkinud.
Kuigi linnajooksude üldarvestuses langesin kindlasti korralikult tahapoole, pole sel erilist tähtsust. Sellel aastal ma eraldi maratoniks ei valmistunud ja seda enam teeb rõõmu uus rekord.
Pikamaajooks on väga pikaajaline protsess ja ma kavatsen seda nautida, mitte end nö ribadeks joosta.
Muidugi tahaks kiiremini oma suure unistuse täita ja joosta maraton kiiremini kolmest tunnist, aga tark ei torma ja küll ma jõuan. Võtan eesmärgiks see unistus täita 3-5 aastaga.
Tahan areneda iga aastaga pisut edasi ja õieti treenides on kõik võimalik!
Järgmise stardi teen ilmselt 16,5km pikal Saadjärve jooksul.
Olge mõnusad, tehke trenni ja nautige värvilist sügist! ;)




Wednesday, September 5, 2012

J.Jaansoni jooks

Teisipäeval kossu mängides õnnestus vastasmängijalt saada küünarnukiga obadus rindu ja kuigi algul ei tundund see midagi erilist, siis juba järgmise päeva hommikul andis valu endast kiiresti tunda. Trennid muidugi jätkusid ja valu üritasin maha võtta nii külmakoti kui Olfeni plaastritega, aga tulutult.
Valu rinnus oli päris häiriv isegi soojendusjooksu ajal.
Esimese kilomeetri läbisime päris kiirelt-3,32 ja peale seda sai pisut tagasi tõmmatud. Enesetunne oli kehvake,aga lootsin ikkagi saja parema hulka end joosta. 7-ndal kilomeetril lõin siiski käega, kui kuulsin, et oli 118. kohal ja pingutasin kuidagi lõpuni. 109.koht ajaga 35,02. Särgist jäi lahutama 26sek, mis tegelt on päris palju. Eelmisel aastal oleksin oma tulemusega särgi lõdvalt kätte saanud, aga vahepeal on tase korralikult tõusnud ja peab ikka jooksma stabiilselt 3.40 km, et kindlam oleks. Sellise tempoga täna maratoni silmas pidades, oleks joosta olnud hullumeelsus ja ausalt öeldes poleks ma seda ka suutnud.
Ei ole enam sellist head ja kerget minekut, mis oli kevadel....
Peale Pühajärve jooksu on hakanud väsimus vaikselt kontidesse tulema ja lihtsalt ei jõua enam niipalju pingutada.
Särgi järgi läksin, aga sain sokid ;)
Pühapäeva õhtul sai ka emos pilt tehtud ja kuigi õnneks mingit murdu polnud, oli väidetavalt tänu sellele, et trenni edasi tegind, mingi roietevaheline põletik tekkind ja soovitati soojalt 2 nädalat trennid sinnapaika jätta ja 5 esimest päeva iboprofeeni hoogsalt neelata.
Vahepeal olen nõu pidanud ka teiste arstide ja tuttavate füsiodega ja kuna arvamused on 50/50, siis otsuse,kas minna pühapäeval maratoni jooksma, langetan reede õhtul. Valuvaigistid on enesetunde paremaks küll muutnud ja eile tegin isegi väga rahuliku 5,35km tempos 9km jooksu.
Vaatab mis saab ja nö püssi pole veel põõsasse visanud.
Loen oma lemmiksportlase Kiku raamatut ja mõtlen häid mõtteid!
Jõudu kõigile, kes pühapäeval stardivad ja võtke nüüd kuni sinnamaani ikka väga rahulikult. Suur töö on ära tehtud ja hetkel enam paremaks minna ei saa. Halvimal juhul võib endale vaid karuteene teha.
Olge tublid ja vast ikka näeme pühapäeval Tallinnas!

Saturday, September 1, 2012

Ülemiste järvejooks

Kuna Ülemiste järvejooksust Seb Tallinna maratonini jäi ainult kaks nädalat siis sai otsustatud, et sellelt võistluselt maksimumi välja ei pigista ja teen sellise tugeva tempojooksu 4,10km tempos. Päris mõnus oli sellises tempos tiksuda! :)
Viimasel kolmel kilomeetril, mis kulgesid metsavahel, tõstsin veidike tempot ja viimased 400m tuli isegi spurtida, kuna ei tahtnud kuidagi noorele konkurendile Frank Abnerile alla vanduda ;) Seekord veel suutsin võita, aga arvata on, et juba järgmisel aastal näitab uus tulevikumees juba kandu :)
Lõppkokkuvõttes 76.koht ajaga 57,16 ja jooks täitis eesmärgi ilusti ära.
Enne maratoni tuleb veel korralik tulemus kirja saada homme toimuval J. Jaansoni kahe silla jooksul, mis siis ühtlasi ka linnajooksude neljas osavõitlus. Ka seal ei tahaks maksimumi välja panna, aga kuna 100 esimest saavad uhke jooksusärgi J. Jaansoni autogrammiga, siis ilmselt peab ikka rohkem pingutama kui Ülemistel.
Samas tuleb üritada linnajooksude arvestuses oma 17.kohta, aga ega see lihtne saa olema, kuna konkurendid hingvad tihedalt kuklasse ja Ülemiste tulemuste põhjal võib järeldada,et mõned on vahepeal veel teravamaks läinud :)