Tuesday, June 11, 2013

Vigastuspaus

Viimasest postitusest on peaaegu 3 kuud möödas ja viimane aeg oma tegemistest teada anda :)
Märtsis tehtud 2 testjooksu näitasid selgelt, et olen parem kui ei kunagi varem ja jäi üle ainult hea vorm võistlustel tulemusteks vormida.....
Kõik läks aga kahjuks teisiti ja hooaeg lõppes enne kui ta õieti alatagi jõudis. 29. märtsil taastava jooksu ajal lõi vasakusse põlve äkki terav valu ja kuigi proovisin edasi joosta siis osutus see siiski võimatuks. Isegi kõndida oli valus ja kartsin kõige halvimat. Koheselt pöördusin sõbra poole, kes on juhtumisi fysio ja tema esialgu meniski rebendit ei kahtlustanud. Käisin ära ka EMO-s ja nagu arvata oligi siis tavaline röntgen midagi ei näidanud ja öeldi, et kui valu paari nädala jooksul järgi ei anna siis tule uuesti ja saadame magnettomograafiasse. Järgmisel nädalal valu pisut taandus, aga mitte oluliselt. Eriti karm oli treppidest käimine.Vahepeal sain tuttavaks veel ühe väga hea fysioga, kes peale mu põlve mudimist ja uurimist oli 90% kindel, et mul on meniski rebend ehk siis sama mida ka ise kahtlustasin.
Kaks nädalat möödus ja käisin jälle EMO-s, kust mind suunati MRT uuringusse. Mul vedas, et sain aja juba 23 aprilliks, sest järjekorrad pidid muidu olema mitme kuu pikkused, aga keegi oli just loobunud vms. Muidugi oleks võinud pöörduda ka erapraksisesse, kus see uuring oleks maksnud 250 euri! Päris haige ikka!
Paar nädalat ootamist ja kuna jalg pisut lubas siis tegin mõned 5-10km kerged jooksud. Valu oli, aga õnneks mitte eriti tugev.
Uuringu tulemuse sain kahe päeva pärast teada ja see nägi välja selline:
MRT: Vasak põlveliiges. Lateraalne meniski on normipärane. Mediaalse meniski tagasarve piirkonnas ja lateraalses osas on jälgitav meniski ruptuur. Liigespilu on lateraalses osas veidi kitsenenud ning menisk dislotseerunud.Ristatissidemed ja lateraalne menisk on intaktsed. Patella on normipärane. Liigeseõõnes ja bursas on ülemäärast vedelikku. Tibia mediaalse serva piirkonnas on lokaalne luuturse ala.
Arvamus/ Soovitused: Mediaalse meniski ruptuur.

Ausalt öeldes, lõi see mind paariks nädalaks päris rivist välja, aga pikapeale leppisin saatusega. Paar päeva peale uuringu tulemuse selgumist pakuti mulle võimalust operatsioonile Valka minna. Tartus järjekorrad pikad jne. Kirurgiks dr Toomas Saluse, kes teeb ka mujal haiglates oppe. Kuigi suhtusin algul kahtlusega mõttest kuhugi Valka opile minna, siis ega mul tegelt ju eriti valikut polnud ja nii saigi kokku lepitud, et op on 24 mai.
Hakksin fysio soovitusel koheselt treenima reielihaseid veelgi tugevamaks, et piisavalt heas konditsioonis opile minna. See pidi oluliselt kiirendama taastumist. Tegin päevas mitu korda jõuharjutusi ja lisaks sõitsin ka ratast. Kui jalg lubas, tegin mõned kerged pooletunnised sörgid.
Ja oligi käes 24 mai! Õnneks leidub veel häid sõpru, kes arvestasid sellega, et mul võibValgas terve päev minna ja ikkagi viisid autoga kohale ja jäid ootama! Sõit algas 6.40 ja enne 8.00 olime juba kohal.
Alguses ikka väike ärevus oli. Kõigepealt siis regasin end haiglasse sisse. Palatisse toodi kohe ärev pidžaama ja vahetasin oma riided selle vastu ära :) Siis anti kätte väike aparaat ja kästi sellega wc-s prügikasti kohal põlv paljaks rasseerida:)
Aega läks aga asja sai.
Seejärel täitsin ära ühe küsimustiku, kus oli nt et kas oled mõne ravimi suhtes allergiline, kas on üldnarkoosi tehtud varem, põetud haigused jne jne
Seejärel uuriti, et millist narkoosi tahan ja valisin üldnarkoosi, kuna tundus kuidagi kindlam :)
Peale minu oli palatis veel 3 meest. Kahele neist tehti käe op ja ühele mehele nagu mullegi meniski op.
Tuli kena õeke ja suskas käsivarde kanüüli. Esimesel korral ei saand kohe veeni kätte, aga teinekord õnnestus juba paremini:)
Kuna õhtust saadik söömata ja joomata siis kõht korises suht rõvedalt, aga polnud lootustki niipea süüa saada. Mõtlesin voodis omi mõtteid ja muutusin järjest rahulikumaks.
11.00 tuldi mulle järgi ja sõidutati opisaali. Pükstest kästi loobuda. Pandi palju igasuguseid juhtmeid külge ja kõrimask. Soovisin viisakalt Head Ööd ja silmad vajusid iseenesest kinni.
Ärkasin käsu peale ärgata :) Kõigepealt siis muidugi Tere Hommikust kõigile ja siis palusin vett, kuna kõri kuivas korralikult. Mind jäeti üks tädike opisaali valvama ja ajasin temaga seal mingi 10 mintsa maasta ja ilmast juttu. Kuna tundus, et mul kõik ok, sõidutati mind  palatisse tagasi. Peagi toodi minu suureks üllatuseks lausa kolmekäiguline lõuna ja ajalehed! Sellest poleks küll unistada osanud.
Sõin kõhu täis ja vedelesin veel tunnikese. Seejärel tuli arst ise ja rääkis, mis ta täpselt tegi.  Lisaks andis paberi peal harjutused koju kaasa ja näitas veel mõned juurde. Ja peagi mind välja aetigi.
Maksin registratuuris voodipäeva tasu 2.50 ära ja sõit koju võis alata!
Ja loomulikult läksin välja omal jalal! Ei mingeid karke. Neid oli vaja paarkümmend aastat tagasi, kui põlv lõhki lõigati. Tänapäeval tehakse vaid 2 väikest augukest, millest jääb mälestuseks 2 0,5mm armikest :)
Operatsiooni kirjeldus:
Artroskoopilne meniski resektsioon või vabakeha eemaldamine. Põlvemeniski osaline ekstsisioon, artroskoopiline.
Kõhrepinnad norm, defektita. Tegemist mediaalse meniski "lapi taolise" rebendiga-rebenenud osa resetseeritud. Ristatissidemed ja lateraalne menisk intaktne, rebendita. Liiges loputatud. Haavad suletud üksikõmblustega. Operatsiooni algus 11.05 ja lõpp 11.19
Tahan veel öelda, et üldmulje Valga haiglast on ülisuper! Alustades registratuurist kuni mind lõiganud kirurgini dr Toomas Saluseni kohtasin ainult ülisõbralikku ja abivalmis teenindust!
Need inimesed armastavad oma tööd!
Kodus hakkasin koheselt harjutusi tegema, sest keegi on öelnud, et op võib küll õnnestuda, aga kui sa ise lohe oled ja niisama lebotad, siis taastumine tunduvalt pikem.
Vereringe soodustamiseks ja turse vähendamiseks tegin mõnda harjutust esimestel päevadel iga tund 30-40x.
Edaspidi oligi 6-7 harjutust mida tegin 3-4x päevas 3 seeriat ja igas 15-20 kordust. Põlv ei teinud valu ei esimesel päeval ega ka järgnevatel päevadel. Ainuke asi mis häiris, oli vedeliku mulksumine põlves, aga nagu arst ennustas siis see on max 3-4 päeva ja 4. päeva õhtuks oligi kadunud!
8 päeva peale oppi ronisin juba veloergomeetri peale kus sõitsin päevas ilma koormuseta 2x20min.
Kahe nädala pärast juba ratta seljas, aga samuti ilma erilise koormuseta 20km/h
Ja loomulikult harjutused, harjutused, harjutused :)
Täna käsin dr Saluse juures jalga näitamas ja ta arvas, et paranen hästi.
Sörkima lubas hakata peale jaanipäeva ehk siis kuu peale oppi.
Võistluste kohta ei oska hetkel midagi öelda. Selge on see, et ma ikka millagi tasapisi jookma hakkan, aga kui võistlen siis ilmselt lühematel distantsidel kus ei ole vaja nii ettevalmistust teha. Selge on see, et kui meniskil mingi osa ära naksatud siis suurem tõenäosus osteoartroosi tekkeks kui muidu ja ei ole erilist mõtet seda protsessi kiirendada.
Muidugi on kahju, et nii läks, aga kui tagasi vaadata siis selge on see, et millagi pidi ju midagi juhtuma. Teen füüsilist tööd, kus olen 8h jalgel ja siis veel jooksutrenn pmst iga päev.....
Ma veel ei tea, aga võibolla oli ka see kogemus millekski kasulik. Näiteks selleks, et hakkaksin oma keha rohkem kuulama ja ei teeks nii palju trenni. Eelkõige tervis ja siis kõik muu!
Mina kavatsen sel aastal üle pika aja suve nautida ja soovitan seda teilgi! :)
Olge mõnusad ja kes teab....vb ühel päeval jälle jooksurajal kohtume ;)